-7.0 ℃

Tallinna lennujaama lennuliiklusala laiendustööd on lõppemas

08.12.2021

Tallinna lennujaamas on lõppemas viimase aastakümne suurim investeerimisprojekt. Lennuohutust, läbilaskevõimet ja keskkonnaseisundit parandava projekti kogumaksumus (2012-2023) on 74 miljonit eurot, millest Ühekuuluvusfond kaasrahastab kulusid 35 miljoni euro ulatuses.

AS–i Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on arendus- ja laiendustööd vajalikud, et püsida tihedas lennujaamade vahelises konkurentsis ja luua maksimaalselt head tingimused Eesti lennundussektori arenguks. “Me soovime olla atraktiivne sihtkoht lennufirmadele, õhusõidukite teenindamisega ja kaubatranspordiga tegelevatele ettevõtetele. Lennujaama lõunapoolsete alade arendamine on osa meie suuremast arenguplaanist, mille kohaselt rajatakse nendele aladele pikas perspektiivis uued õhusõidukite teenindamise angaarid ja cargo-ala,” rääkis Tuvike ning lisas, et uued arendused aitavad suurendada lennujaama läbilaskevõimet, jättes terminali ümbruses asuva perrooniala tulevikus täielikult reisijate teenindamiseks.

Ehitustööde tulemusena avati novembris õhusõidukitele lõunapoolne uus perrooniala ja uued ruleerimisteed, laiendati idapoolset jäätõrjeala ja mootorite testimisala. Patrull- ja hooldesõidukitele avati lõunapoolne ringtee.

Tuvikese sõnul oli arendustööde üks peamisi eesmärke vähendada lennujaama mõju keskkonnale. “Projekti käigus rajati äärmiselt mahukad ja planeeringult keerukad sademeveesüsteemid, mis lahendavad liigvee tekkimise probleemi. Lisaks paigaldati õlipüüdurid ja valmis laohoone jäätõrje kemikaalide hoiustamiseks ja käitlemiseks.”

Vast valminud ehitusetapi töövõtjad olid KMG Inseneriehituse AS ja Verston OÜ.

Verston OÜ juhi Veiko Veskimäe sõnul on tähelepanuväärne, et lennujaam kogu turismisektori jaoks majanduslikult keerulisel ajal nii suuremahulise investeerimisprojekti kasuks otsustas. „Tallinna Lennujaama juhid näitasid siin oma julge ja tulevikku vaatava otsusega head eeskuju, et luua Eestile soodsad kasvutingimused ajaks, mil kriis on möödas ja maailm jälle avatud. Tänu sellele sai objekti soodsamalt valmis, kohalikud ettevõtted said keerulisel ajal tööd ja Eesti saab läbi rohkemate ühenduste taaskord suuremaks,” ütles Veskimäe.

KMG Inseneriehituse peaprojektijuht Marko Pikk tõi välja, et projekti näol oli tegemist ühe keerulisema väljakutsega, mida seni ette on võetud. “Töid tuli teostada lennuliiklust segamata, et tagada lennujaama tõrgeteta opereerimine kogu ehitusperioodi vältel. Kuna lisaks ehitustöödele oli lepingu osaks ka projekteerimine, siis oluliseks tööriistaks planeerimisel sai BIM modelleerimine, samuti esitati kõrged nõudmised projektimeeskonna võimekusele ja professionaalsusele. Lennujaam on teadlik ja nõudlik tellija ning väga olulisel kohal olid insenertehnilised keskkonnasäästlikud lahendused. Lennujaama projekti elluviimisel hoiti uuenduslike insenertehniliste lahendustega tööde käigus kokku 5180 tonni CO₂.”

Lennuliiklusala arendusprojekt viidi ellu mitmes etapis aastatel 2012-2021, viimased tegevused kestavad veel 2023. aastani.

×

To install this Web App in your iPhone/iPad press and then Add to Home Screen.