Lennuühenduse taastumine Euroopaga toob kaasa müra 

26.07.2021

Pandeemiast tingitud lennundusseisaku ajal harjusid inimesed „vaikse“ taevaga. Lennuliikluse taastudes on suurenenud reisimiste ja lendude maht ning sellega kaasnev müra. Tallinna lennujaama ja Eesti õhuruumis lennuliiklust juhtiv Lennuliiklusteenindus selgitavad, mis mõjutab lennundusest tulenevat mürataset, kuidas kujunevad lennukoridorid ning -marsruudid Tallinna kohal.

Lennuliikluse korraldamise eest Eesti õhuruumis vastutab Lennuliiklusteeninduse AS. Lennujuhid määravad ülelendavatele, aga ka meil maanduvatele ja õhkutõusvatele õhusõidukitele kõige ohutumad ja optimaalsemad lennusuunad. “Starditakse ja maandutakse alati vastu tuult, sest sellisena on stardi- ja maandumisprotseduurid kõige lühemad ja ohutumad. Maandumissuunda ei saa valida selle järgi, et see mõjutaks võimalikult väikest hulka inimesi. Tuule suuna määrab loodus ning seda lennujuhid mõjutada ei saa. Lisaks jälgitakse seda, et lennud ei saaks liigset viivitust ning lennundusega kaasnev mõju keskkonnale oleks võimalikult väike,” ütleb Lennuliiklusteeninduse AS juhatuse liige ja lennujuhtimise valdkonna juht Üllar Salumäe. Lennukid tõusevad ja maanduvad Ülemiste järve ja Lagedi poolt enam-vähem samas mahus, seega jaotub müra mõlemale suunale peaaegu võrdselt.

Õhusõidukitele määratavaid laskumis- ja tõusukursse on võimalik muuta teatavate piirideni nii, et müra mõju oleks väiksem ja seda saab teha siis, kui müramõõtmised näitavad normide ületamist. Liigelda võivad vaid need lennukid, millele Transpordiamet on väljastanud mürasertifikaadi, mis kinnitab õhusõiduki vastavust Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt kehtestatud keskkonnakõlblikkuse standarditele ja nõuetele. Lennuki ülelennu hetkel on müratase kõrge, kuid lennuliiklus on hõre ja keskmine müratase jääb piirmääradesse.

Tallinna eripära võrreldes teiste Euroopa pealinnadega on kesklinnas asuv lennujaam – see on mugav asukoht nii saabuvate kui ka lahkuvate reisijate jaoks. See aga tähendab, et lennukid peavad paratamatult üle linna ja elamurajoonide lennujaamale lähenema. „Lennugraafik sõltub peamiselt lennufirmadest ning Euroopa suurematest sõlmjaamadest. Reisija seisukohalt on oluline, et tal on võimalik valida kas alustada reisi hommikul või lõunal ning samuti jõuda tagasi Eestisse õhtuks. Seetõttu jaotub lennuplaan lainetena üle kogu ööpäeva,“ sõnab AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liige Anneli Turkin.

Tallinna lennujaamal on olemas müraseire süsteem: kaks statsionaarset jaama ning üks mobiilne müraseireterminal. Statsionaarsed jaamad asuvad lennuraja mõlemal pool otsas – üks AS-i Tallinna Vesi territooriumil ning teine Tallinna lennujaama territooriumil.

Tallinna linna kohal ei või õhusõidukiga lennata madalamal kui 300 meetrit välja arvatud õhusõiduki stardi ja maandumise puhul, et säästa loodust ja elukeskkonda. Õhusõiduk võib madalamal lennata lennundusseaduses välja toodud tingimuste alusel ühekordse loaga.

Käesoleva aasta märtsis sai lennujaamast lennata kümnesse sihtkohta, praeguseks on lennuühendus olemas 25 otsesihtkohaga, samuti on arvukalt tellimuslende. “Lendude vähesuse ning müra puudumisega harjusid inimesed ära, kuid reisimise kõrghooajaga mõjub lennukimüra häirivalt. Lennujaamast saabub ja lahkub siiski kolm korda vähem lende kui samal ajal 2019. aastal,“ lisab Turkin. Seega on paratamatu, et hea lennuühendusega kaasneb ka lennukite müra.

 

×

To install this Web App in your iPhone/iPad press and then Add to Home Screen.