Tallinna Lennujaama ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös avati Tallinna Lennujaama vanas terminalis (Lennujaama tee 12) skulptor Mati Karmini teoste näitus. Näitus kestab järgmise aasta maini ja on kõigile huvilistele avatud E-R kell 10-16. Kunstimuuseumi näitused lennujaama ajaloolises terminalihoones said alguse 2010. aastal. Käesoleva näituse kuraator ja kujundaja on Juta Kivimäe.
Mati Karmini teoste näitus hõlmab kunstniku 1990. aastate lõpul alustatud meremiini-projekti. Eesti põhjarannikul ning saartel leidus pärast Nõukogude armee lahkumist hulgaliselt mahajäänud militaartehnikat, sealjuures roostetanud miinikesti, millest osa oli pärit isegi Esimese maailmasõja aastaist. Täiusliku vormiga miinikestad mõjuvad ühtaegu kaunilt ja ohtlikult. Nende omaaegne hävitav funktsioon on aga ilmne ka siis, kui kunstnik neile elegantsete kaminakollete või mööbliesemete näol uue elu annab. Karmini miinikestadest loodud teostega saab tutvuda lennujaama vanas terminalis aasta jooksul.
Mati Karmin (1959) on olnud enam kui 30 aastat üks kesksemaid isiksusi Eesti kunstimaastikul. Ta lõpetas kunstiakadeemia skulptorina aastal 1986 ning jätkas samas ligi kümmekond aastat õppejõuna. Lisaks on ta õpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, töötades seal professori ja skulptuuriosakonna juhatajana. Karmini tegevus kunstniku ja haritlasena on äärmiselt mitmekülgne: ta on olnud Eesti Kunstnike Liidu president (1992–1995), ta kuulub Tartu Toome Rotary Klubisse ning on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige. Tema töid on tunnustatud noore kunstniku aastapreemia 1986 Kristjan Raua aastapreemia (1993), Anton Starkopfi aastapreemia (2003) ning Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (2012).
Eestlased tunnevad Mati Karminit monumentalistina, kelle enam kui 20 tööd ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Olulisemad neist on Charles Leroux’ mälestusmärk Tallinnas 1989, reisipraami Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur „Suudlevad tudengid” (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega” Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010). Mati Karmin on toonud Eesti skulptuuri ülevust, dünaamikat ja stilisatsiooni. Tema vabaskulptuurid on olnud oma eksperimentaalse materjali ja teemakäsitlusega alati pilkupüüdvad.
Näitus on avatud E-R kell 10-16.
