Põllumajandusamet annab teada, et taimekahjustajate levikuriski tõttu ei tohi alates 14. detsembrist 2019 Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisides kaasa tuua fütosanitaarsertifikaadita taimi ega taimseid saaduseid.
Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua taimi, lõikelilli, puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid. Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.
Muudatus puudutab nii eraisikuid, kui ettevõtteid. Alates 14.12.2019 täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri ning ettevõtetel tuleb arvestada, et kõik taimed sh puu- ja köögiviljad ning seemned peavad olema fütosanitaarsertifikaadiga varustatud. Uue määrusega muutub ettevõtetele kohustuslikuks esitada imporditavate kaubasaadetiste eelteatisi spetsiaalse ELi impordikontrollisüsteemi TRACES NT kaudu. Eelteatis tuleb esitada enne kauba piiripunkti saabumist.
Taimed on osa inimeste ja loomade toiduahelast ning meid ümbritsevast looduskeskkonnast ning seetõttu on ohtlike taimekahjustajate puhangutel hävitav mõju meie elukvaliteedile. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) andmetel hävineb maailmas taimekahjustajate tõttu juba 40% toidukultuuride saagist. Taimehaigused ja kahjurid ei tunne riigipiire ning taimede või isegi nende transpordil kasutatava puidust pakkematerjali ühest riigist teise toimetamisega kaasneb suur risk kahjustajate sissetoomiseks ja levimiseks.
Mitmed ELi riigid kannatavad taimehaiguste ja kahjurite tõttu: Itaalias on haigestunud oliivipuud ohtliku bakteri Xylella fastidiosa-ga, Portugalis on mikroskoopiline ümaruss männi-nematood hävitanud miljoneid mände ning Poolas on kartulitootjad hädas kartuli-ringmädanikuga.
Geograafilise asukoha tõttu on Eestil kindlasti eeliseid vältimaks nende haiguste ja kahjurite sissetungi, mida meie territooriumil veel ei ole. Samas suurendab seda ohtu märgatavalt kaubavahetuse intensiivistumine ja kliima soojenemine.
Üheskoos ELiga on paljud maailma riigid mõistnud, et suurem rõhk taimetervisele tähendab väiksemat saagikadu, tõhusamat võitlust maailmas eksisteeriva vaesuse ja näljaga ning säästvamat põllumajandust. ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2020. aasta Rahvusvaheliseks Taimetervise Aastaks ning sellega juhitakse kõigi tähelepanu taimetervise edendamise ja tugevdamise vajadusele.
