Varssavi-Tallinna lennuliin avati seega neli aastat enne Tallinna Lennujaama ametlikku sünnikuupäeva. Algul kasutas LOT lennuühenduse pidamiseks Kaitseväe Aerodroomi, hiljem praeguse lennujaama asukohta tekkinud Tallinna era-aerodroomi. Ehkki Ülemiste järve ääres käis lennundustegevus juba 1920ndatest, loetakse Tallinna Lennujaama ametlikuks sünniajaks 1936. aastat, mil valmis betoonkattega lennurada.
Liinilennud toimusid kolmel korral nädalas.
Täpselt määratud ajal stardib lennuk. Kübarate ja taskurättide lehvitamisega soovitakse lahkujatele õnne. Lennuk teeb aerodroomil külaliste peade kohal kaks tiiru ja kaob siis silmapiirilt. Aerodroomilt lahkudes jääb mulje, et uue lennuliini avamisega oleme jällegi sammu Kagu-Euroopale lähemal.
Kaja, 19.08.1932
Eesti kaitseväe aerodroomil maandus Poola rahvusliku lennukompanii LOT Polish Airlines kolmemootoriline reisilennuk, millega avati Varssav-Tallinn lennuliin. Sellest sai ka üks vanimaid lennuliine, mis ühendab Eestit Euroopaga.
Esimene lennuk maandus Tallinnasse 17. augusti õhtul ning järgmisel hommikul lõikas riigivanem Karl Einburg piduliku kaaskonna ja ajakirjanduse silme all läbi sinimustvalged ja punased lindid, mis lennukit ümbritsesid.
Selle puhul oli kaetud ka pidul laud ning peale kehakinnitust võisidki esimesed reisijad istuda 12-kohalisse mugavasse Fokker F10 tüüpi lennukisse. Pilet maksis tol ajal 59 Eesti krooni ja igale piletiostjale anti kaasa reklaamleht, kus seisis Eesti keeles “Kui Teie kavatsete sõita välismaale, siis kasutage LOT’i soodsaid lennuühendusi. Moodsaimad ameerika kiirlennukid tagavad lühemaid lennuaegu. Mugavad seatavad tugitoolid hoiavad ära igasuguse reisiväsimuse.”