-9.1 ℃

GALERII: Kolmesuunalise betoonist lennuraja avamisega sai lennuväljast Tallinna Lennujaam

»lennujaam

Maismaal avati kolmnurkne betoonkattega lennurada, mis võimaldas lennukitel maanduda iga tuulesuunaga ning igal aastaajal. See tagas Tallinna aastaringse lennuühenduse maailmaga ning see kuupäev on Tallinna Lennujaama ametlik sünnikuupäev.

Lennurada oli 300x300 meetrit. See ajalooline rada on nähtav ka tänapäeval, lennuraja Tartu mnt poolses otsas.

 

 

Pühapäewal uue lennuki ristsed Ülemistel

Tallinn-Ülemiste lennujaama maandumisteede walminud osa awab teedeminister. – Pealinn läbi talve Euroopa õhuühenduste wõrku. – Tänawu lennukid wedasid 50 inimest iga päew. – Eestis seni ehitatud 9 lennukit.

Uus Eesti mootorlennuk „ES EPP” ristitakse pidulikult Tallinna Ülemiste lennuwäljal pühapäewal kell 12 ja kohe peale seda stardib ka lennuk awalikuks proowilennuks esimest korda, ühtlasi awatakse pühapäewal osa Ülemiste lennuwälja betoon-maandumisteid, mis ehitatud walmis käesolewal suwel.

Maandumisteed awab teedeminister O. Sternbeck. Uutel teedel stardiwad kohe peale awamist meie eralennukid wigurlendudeks ja lennudemonstratsiooniks. Publikule on lennuteede awamise, lennukiristsete ja lennudemonstratsiooni jälgimine maksuta.

Tallinn oma geograafiliselt asendilt asub Ida-Euroopa lennuwõrgus wõrdlemisi tähtsal kohal. Siit wiiwad lennuteed Lõuna-Euroopa riikidest Soome ja Lääne-Euroopast Leningradi. Tulewikus lähewad üle Tallinna lennuliinid Londonist, Kopenhaagenist ja Stokholmist – Leningradi ning Riiast ja Warssawist – Helsingi. Seda olukorda arwestades on asutud warakult Tallinna lennujaama ajanõuete kohaselt wälja arendama. Moodsa lennuwälja ehitamine on kapitaalne töö, mille juures peab wõtma arwesse ka lennuasjanduse arenemiswõimalusi ja järjest suurenewat lennukite arwu lähemate aastakümnete jooksul. Seepärast

Ülemiste lennujaam on planeeritud wõimalikult awar ja kui ettenähtud maandumisteed oma tsementkattega walmiwad tulewaks sügiseks, siis omab Tallinn moodsama lennuvälja Ida-Euroopas.

Seni takistas õhuühenduse arendamist Tallinna kaudu just lennuwälja puudus, kuna ilmastikuolud wõimaldawad Ülemiste praegusel rohupinnaga lennuwäljal maandumist ja startimist ainult wiie kuu jooksul aastas. Kewadel, sügisel ja talwel ei saa lennukid pehmel wõi ebatasasel wäljal maanduda. Soomega ühenduse pidamist soodustab osaliselt Ülemiste järw, kuna siin saab kasutada wesilennukeid. Uute teede walmimisega jääwad aga need käigust ära ja wõetakse tarwitusele kolmemootorilised maalennukid. Ühendust wõidakse siis pidada aasta läbi ja reisijad wõiwad Tallinna-Helsingi wahemaa ka halwemategi ilmadega katta mugawas lennukikabiinis kahekümne minutiga, selle asemel, et loksuda laewaga külmal, tormisel merel pooltosinat tunde. Ka teiste liinide lennukid saawad siis töötada aasta läbi ja Tallinn jääb pidewaks lennukeskuseks Ida-Euroopas.

Uus Eesti, 19.09.1936