Seoses suvise tipphooajaga soovitame reisijatel saabuda lennujaama vähemalt 2 tundi enne lennu väljumist.

Ehitustegevus Tallinna Lennujaamas

Valmib 2019. aastal

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

el-logo

Lennuliiklusala

Head uut lennujaama!

Selleks, et maailma koduseimasse lennujaama oleks hea saabuda ning sealt omakorda mööda maailma laiali lennata, alustasime lennuliiklusala rekonstrueerimist. Selle käigus suurendame lennujaama läbilaskevõimet, leevendame selle mõju keskkonnale ning parandame lennuohutust.

Keskkond

  • Ehitasime keskkonnanõuetele vastavad lumesulamisplatsid
  • Rajasime lumesulamisvete, sadevete ja jäätõrjevedelike ärajuhtimise ja monitooringu süsteemi
  • Keskkonnaseisundi parendamiseks rajasime täiendava õhusõidukite jäätõrje ala

Lennurada

  • Pikendasime lennuraja 3480 meetrini
  • Rekonstrueerisime kattekonstruktsiooni
  • Parandasime ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi
  • Ehitasime välja nõuetekohase lennuraja külgohutusala

Lennuliiklusala

  • Paigaldasime kõrgema kategooria lähenemistuled ja navigatsioonisüsteemid
  • Ehitustegevuse käigus asendasime lennuvälja tuledesüsteemi energia- ja keskkonnasäästlikumaga
  • Lõime nõuetekohase lennukimootorite testimise ala

 

Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

Projekt nr: 2014-2020.10.01.003.01.15-00

el-logo

Arendusprojekti eesmärgiks on tõsta Tallinna Lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale läbi lennujaama keskkonnaseisundi parendamise.

Kaks aastat kestnud esimese ehitusetapi ehitustegevus Tallinna Lennujaama lennuliiklusalal jõudsid lõpule 01.11.2017. Alates 2016. aasta novembrist on Tallinna Lennujaama lennurada Baltimaade pikim – 3480 m ning alates 2017. aasta novembrist on Tallinna Lennujaamas kasutusel kaasaegne ja keskkonnasäästlik lennuvälja tuledesüsteem. Uus LED-tehnoloogial põhinev kaasaegne lennuvälja tuledesüsteem tagab pilootidele parema nähtavuse halbade ilmastikutingimuste korral ning suurendab lendude regulaarsust.

Tallinna lennujaama keskkonnaseisundi parendamiseks rajati lennuvälja idasuunale uus keskkonnanõuetele vastav õhusõidukite jäätõrje ala, ehitati välja keskkonnanõuetele vastavad lumesulamisplatsid ning lumesulamisvete ärajuhtimis- ja monitooringusüsteemid; lennuvälja ida- ja lõunaaladele rajati sadevete ning jäätõrje vedelike ärajuhtimise süsteem ning ehitatakse müra- ja keskkonnanõuetele vastav mootorite testimise ala.

Projekti raames pikendati lennurada ja ruleerimisteed, rekonstrueeriti olemasoleva lennuraja 20-aasta vanune kattekonstruktsioon ning parendati ruleerimisteede ja perroonialade süsteemi. Projektiga asendati lennuraja ja ruleerimisteede navigatsioonituledesüsteemid energia- ja keskkonnasäästlike süsteemidega ning paigaldati kõrgema kategooria navigatsioonisüsteemid (CAT II). EASA nõuetele vastavuse tagamiseks tugevdati lennuraja ohutusalasse jäävat pinnast.

Lennuohutuse parendamiseks ehitati välja hooldussõidukite manööverdus-ooteala ning soetatakse rajatud infrastruktuuri jaoks hooldetehnika seadmed. Uuenenud alade ümber rajatinõuetekohased patrullteede ja perimeetri valvesüsteemid. Projekti tegevuste raames soetatakse Tallinna lennujaama uuendatud rajatiste hooldamiseks täiendav hoolde- ja päästetehnika.

Projekti ehitustöid ning hooldetehnika soetamist kaasrahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning Euroopa Komisjoni poolt on projektile väljastatud Riigiabi luba. Arendusprojekti abikõlblik kogumaksumus on kokku kuni 70 MEUR, milles 50% kaasfinantseerib Ühtekuuluvusfond.

Ehitustööd lennuliiklusalal viiakse läbi kahes ehitusetapis aastatel 2016–2017 ning 2019-2020. Esimese etapi ehitustöid teostas Lemminkäinen Eesti AS ning omanikujärelevalve FIDIC inseneriteenust pakkus Taalri Varahaldus AS.

Lennuliiklusala arendamine jätkub aastatel 2019 – 2020, mil lennuväljale hakatakse ehitama täiendavaid õhusõidukite seisuplatse ja lõunapoolset ruleerimisteed ning jätkatakse keskkonnamõjusid leevendavate tugirajatiste väljaehitamist (II ehitusetapp).