Est | Eng

HUVITAVAID FAKTE TALLINNA LENNUJAAMAST


Lennundustegevus algas Eestis 1920ndatel aastatel. Järgnevalt toome välja valiku olulisemaid fakte Eesti lennunduse ja Tallinna lennujaama arengust.

1922 – Asutati Eestis esimene lennukompanii „Aeronaut“. Lennud toimusid liinil Tallinn-Stockholm ning Tallinn-Riia. Samal aastal alustas liinil Leningrad-Tallinn-Riia-Köningsberg lende ka Vene-Saksa lennukompanii „Deruluft”. 1923. aastal lisandus Tallinna ja Helsingi liinil lendav Soome lennukompanii „Aero“.

1923 – Ülemiste järve kaldale ehitati lennusadam.

1929 – Riigikogu võttis vastu aktsiaseltsi Dvigatel ja Vagnerite pärijate valduses olnud maade ja ehituste sundvõõrandamise seaduse, et rajada Tallinnasse avalik lennuväli. Maa, tööde ja lennukuuride ehitusega kokku läks ettevõtmine maksma 25 miljonit senti.

1932 – Ülemiste järvelt toimis ka talvine lennuühendus, päevane reisijate arv oli tollal 30-35 inimest.

1934 – Ajaleht Postimees andis teada, et Tallinna eralennuvälja Lasnamäel Ülemiste järve kaldal, kus lennukeil on võimalik maanduda nii maale kui vette, võib täie õigusega nimetada üheks Euroopa suuremaks lennujaamaks. “Vähemalt Ida-Euroopas ei suuda ükski lennujaam temaga võistelda reisijate rohkuse ja lennuühenduse tiheduse suhtes,” kirjutas toonane leht.

1936 – 20. septembril avati ametlikult Ülemiste lennujaam koos betoonraja, lennukiangaari ja navigatsiooniradaritega. Seda kuupäeva peab aktsiaselts Tallinna Lennujaam oma firma sünnipäevaks. Esimeses etapis valminud 40 meetri laiused ja umbes 300 meetri pikkused rajad võimaldasid lennukeil tõusta ja maanduda kuues suunas. Lõplikult plaaniti Ülemiste lennujaam välja arendada 1940ndaks aastaks, mil oleks valminud ka reisiterminal.

1938 – Algas arhitekt Artur Jürvetsoni projekteeritud reisiterminali ehitus. Lõplikult valmis reisiterminal alles 1954. aastal ja see oli kasutusel 1980. aasta Moskva olümpiamängudeni.

1980 – Moskva olümpiamängude raames Tallinnas korraldatud purjeregati ettevalmistuse käigus pikendati Tallinna lennujaama lennurada ja ehitati uus reisterminal, mille arhitektiks oli Mihhail Piskov ja sisekujundajaks Maile Grünberg.

1945-1989 – Tallinna lennujaam oli kogu ulatuses Aerofloti kasutuses ning kõik lennud toimusid Nõukogude Liidu piires.

1991 – 1. detsembril moodustati kohaliku Aerofloti varade baasil riigiettevõte Eesti Lennuliinid (Estonian Air).

1992 – 1. septembril moodustati riigiettevõte Eesti Lennuliinid varade ja funktsioonide jaotamise teel  riigiettevõte Eesti Lennujaamad ning riiklik aktsiaselts Eesti Lennuliinid.

1997 – Vabariigi Valitsuse 1. juuli korraldusega kinnitati RE Eesti Lennujaamade jagunemiskava ja 30. detsembril asutati jaotumise teel järgmised äriühingud: AS Tallinna Lennujaam, AS Tartu Lennujaam, AS Kuressaare Lennujaam, AS Kärdla Lennujaam ning AS Pärnu Lennujaam.

1998 – Märtsis algas reisiterminali rekonstrueerimine, mille käigus suurendati reisiterminali läbilaskevõimet 1,4 miljoni inimeseni aastas.

1999 – 12. detsembril avas Vabariigi President Lennart Meri pidulikult Tallinna lennujaama rekonstrueeritud reisiterminali.

Tallinna lennujaam 21. sajandil
Tallinna lennujaam on nagu Tallinna linn – ei saa kunagi päris valmis. Ikka on vaja midagi uuendada, laiendada ja arendada. Eesti vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmesriigiks 1. mail 2004 liitusime Euroopa Liidu Avatud Taeva lepinguga, mis andis võimaluse lennutegevuse oluliseks laienemiseks.

Eesti valitsuse korraldusega 27. oktoobrist 2004 ühendati 1. jaanuaril 2005 aktsiaseltsiga Tallinna Lennujaam AS Pärnu Lennujaam, AS Tartu Lennujaam, AS Kuressaare Lennujaam ja AS Kärdla Lennujaam.

2005. aastal sai Tallinna lennujaamast „miljoni-reisija lennujaam“, st aastas teenindati rohkem kui miljon reisijat. Maagiline number täitus 20. septembril 2005.
Sama aasta 28. detsembril moodustati AS Tallinna Lennujaam tütarettevõte AS Tallinn Airport GH.

2006. aastal allkirjastati Tallinna lennujaama kaks seni kõige suuremahulisemat ehitusprojekti: lennuliiklusala rekonstrueerimine ning reisiterminali laiendus. Neid projekte kaasfinantseeris Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Mõlemad ehitusprojektid valmisid lõplikult 2008. aasta septembris.